Juubelihõnguline ajarännak 03. juuni õp Sirje Suurevälja
Peatselt lõppema hakkav õppeaasta oli Paikuse Kooli jaoks juubeliaasta. Koolil täitus 30. tegevusperiood.
Juba eelmise õppeaasta lõpus moodustati koolis töögrupid ning aastaringsed üritused aktsendiga detsembrikuusse said ette valmistatud, külalised kutsutud ja vilistlaste kokkutulek planeeritud. Kahjuks tegi koroona omad korrektuurid ja koolipere ühiseid ettevõtmisi pärssisid keelud ja isolatsiooniperioodid. Üht-teist sai küll läbi viidud ja tehtud ka veebi vahendusel, aga päris õiget juubelitunnet see paraku siiski ei tekitanud, sest mis pidu see ikka on, kui kõik koos olla ei saa.
Nüüd, kus väliüritused taas lubatud, viisid kooli kaheksandate klasside õpilased õpetajate Sirle Varkentini, Monika Vaheri ja Laura Kosenkraniuse juhendamisel marsruudil Paikuse Kool - Paikuse Osavallakeskus - Politseikooli ühiselamu - Paikuse lasteaed Mesimumm - Paikuse Kool läbi ülekoolilise maastikumängu Paikuse Kool 30.
Eelpoolnimetatud objektid on kõik Paikusel koolihoonetena figureerinud ja kõik need majad tuli ka osalejatel etteantud legendi alusel üles otsida. Kontrollpunktides ootasid õpilasi-õpetajaid kohvrid vihjete ja ülesannetega. Nii käelist tegevust kui ka loovust ja õpioskuste demonstreerimist jagus igasse punkti. Küll oli vaja teha must-valgeid fotosid, järjestada kronoloogilises järjekorras Paikuse Kooli kasvamine läbi hoonete, panna kokku koolilaulu sõnu, leida kohti, mis vanadel fotodel, vastata kooli puudutavatele küsimustele, kirjutada sünnipäevasoove koolile jpm. Soovid kirjutati biolagunevatele õhupallidele ja viimases kontrollpunktis need ka taevalaotusesse läkitati.
Kauaaegsetele Paikuse Kooli õpetajatele pakkus ajarännak nostalgilisi meenutusi ja emotsioone, õpilased nautisid koosolemist ja tegutsemist vaatamata sellele, et seekordne maastikumäng ei käinud ei aja ega võidu peale. See oli lihtsalt üks vahva juubelimatk särava suvepäikese all. Ja samas sai matkalt ka teadmisi ammutada ning seda kohe mitme õppetunni jagu. Oli igati kasulik ja kosutav tegevus nii kehale kui vaimule.
õp Sirje Suurevälja
Peatselt lõppema hakkav õppeaasta oli Paikuse Kooli jaoks juubeliaasta. Koolil täitus 30. tegevusperiood.
Juba eelmise õppeaasta lõpus moodustati koolis töögrupid ning aastaringsed üritused aktsendiga detsembrikuusse said ette valmistatud, külalised kutsutud ja vilistlaste kokkutulek planeeritud. Kahjuks tegi koroona omad korrektuurid ja koolipere ühiseid ettevõtmisi pärssisid keelud ja isolatsiooniperioodid. Üht-teist sai küll läbi viidud ja tehtud ka veebi vahendusel, aga päris õiget juubelitunnet see paraku siiski ei tekitanud, sest mis pidu see ikka on, kui kõik koos olla ei saa.
Nüüd, kus väliüritused taas lubatud, viisid kooli kaheksandate klasside õpilased õpetajate Sirle Varkentini, Monika Vaheri ja Laura Kosenkraniuse juhendamisel marsruudil Paikuse Kool - Paikuse Osavallakeskus - Politseikooli ühiselamu - Paikuse lasteaed Mesimumm - Paikuse Kool läbi ülekoolilise maastikumängu Paikuse Kool 30.
Eelpoolnimetatud objektid on kõik Paikusel koolihoonetena figureerinud ja kõik need majad tuli ka osalejatel etteantud legendi alusel üles otsida. Kontrollpunktides ootasid õpilasi-õpetajaid kohvrid vihjete ja ülesannetega. Nii käelist tegevust kui ka loovust ja õpioskuste demonstreerimist jagus igasse punkti. Küll oli vaja teha must-valgeid fotosid, järjestada kronoloogilises järjekorras Paikuse Kooli kasvamine läbi hoonete, panna kokku koolilaulu sõnu, leida kohti, mis vanadel fotodel, vastata kooli puudutavatele küsimustele, kirjutada sünnipäevasoove koolile jpm. Soovid kirjutati biolagunevatele õhupallidele ja viimases kontrollpunktis need ka taevalaotusesse läkitati.
Kauaaegsetele Paikuse Kooli õpetajatele pakkus ajarännak nostalgilisi meenutusi ja emotsioone, õpilased nautisid koosolemist ja tegutsemist vaatamata sellele, et seekordne maastikumäng ei käinud ei aja ega võidu peale. See oli lihtsalt üks vahva juubelimatk särava suvepäikese all. Ja samas sai matkalt ka teadmisi ammutada ning seda kohe mitme õppetunni jagu. Oli igati kasulik ja kosutav tegevus nii kehale kui vaimule.
õp Sirje Suurevälja
